Pühad ja vaimne tervis
Jõulud on aeg, mida oodatakse tihtipeale pikkisilmi – lõpuks saab igapäevasest rutiinist eemale. See vōimaldab puhata, olla lähedastega koos, tunda end õnnelikuna, vaadata lõppevale aastale tagasi ning teha plaane ka järgnevaks aastaks. Kuid pühadega seostub ka palju stressi, pinget, erinevaid negatiivseid emotsioone, peresiseseid konflikte kui ka suurenenud üksildustunnet. Tõepoolest, paljudele inimestele ei too jõulud ja aasta lõpp endaga kaasa mitte rõõmu vaid kutsub esile ning süvendab erinevaid vaimse tervise probleeme (kõige sagedamini meeleolu-, ärevus- ning söömishäireid, aga ka mitmeid sõltuvusprobleeme). Millised on pühadega seotud stressi enamlevinumad põhjused ning mida on võimalik ise ära teha, et kaitsta oma vaimset tervist?
Suurenenud väsimus, kurnatustunne ning erinevad negatiivsed emotsioonid. Aasta lõpus suurenenud töömaht, erinevad kuhjunud kohustused ja kiire pühadeaeg võib muutuda väga energiakulukaks, mis võib omakorda tekitada probleeme unega, suurendades pidevat väsimustunnet ja stressitaset. See muudab inimese haavatavaks ning negatiivsed mõttemustrid ja sellega kaasnev meeleolu alanemine on kergemini esilekerkiv.
Üksildus ja isoleeritus. Enamasti on inimeste jaoks jõulud pere ja lähedastega koos olemise aeg, kuid on palju ka neid, kes peavad pühad üksi veetma. Pealetükkivad mõtted teistest, kellel on võimalus sellel ajal lähedastega koos olla ning sellest tekkivad võrdlused, võivad suurendada üksildustunnet ja süvendada kurvameelust. Tihtipeale aitab sellisele negatiivsele mõttemustrile kaasa ka meedia ning erinevad jõulu koguperefilmid. Lisaks võib üksildustunne tekkida ka pere ja lähedastega koos olles, eriti siis kui ei tajuta teiste toetust ja mõistmist.
Majanduslikud probleemid. Paljudele inimestele tekitab negatiivseid emotsioone, pinget ja stressi pühadega seotud suurenenud väljaminekud ning majanduslik surve. Jõule nimetatakse tihti ka tarbimispühadeks, kus nii meedia kui ka kaubanduskeskuste erinevate kampaaniate mõjul tehakse mitteotstarblikke valikuid ning impulssoste. Rahalised raskused tõstavad omakorda stressitaset ning võivad tekitada ka ülemäärast süütunnet.
Liigsöömine ja alkohol. Pühade ajal suureneb toidu ja alkoholi liigtarbimine. Tihtipeale käivad paljudes peredes pühad, hea toit ning alkohol käsikäes. Kahjuks kipuvad ka lähedased teisi julgustama rohkem sööma ning klaasi üha enam tõstma. Nii võibki juhtuda, et kogused muutuvad märkamatult suureks, mis tekitab nii füüsiliselt kui ka vaimselt halba enesetunnet. Toidu liigtarbimisest tekkinud süütunne ning kaalu tõusuga seotud negatiivne mina-pilt ja madal enesehinnang võib mõjutada oluliselt meeleolu alanemist. Alkoholi liigtarbimine võib viia aga erinevate konfliktide tekkimiseni, soovimatu käitumiseni ning suurendada sõltuvusprobleeme.
Lein ja kaotusvalu. Erinevad pühad ja lahkunuga seotud tähtpäevad on lähedastele kõige raskemad. Just siis muutuvad kaotusvaluga seotud tunded oluliselt intensiivsemaks, kuna tähtpäevad toovad kõige teravamalt inimesesse teadmise oma lähedase surmast.
Kuidas vähendada pühadega kaasnevat negatiivset mõju vaimsele tervisele?
Lähedastega oma tunnete ja mõtete jagamine – Tihtipeale võib jääda mulje, et pühad on aeg, kus on ruumi vaid positiivsetele emotsioonidele. Justkui tuleks tunda vaid rõõmu ja tänulikkust. Tegelikkuses kuuluvad ka negatiivsed emotsioonid inimeste baasemotsioonide hulka ning neid ei ole võimalik niisama lihtsalt nagu lülitit sisse ja välja lülitada. Märgates häirivaid negatiivseid mõtteid ja tundeid, on oluline neid mõne lähedase pereliikme ja/või sõbraga jagada. Ega niisama pole ütlust “jagatud mure on pool muret”. Tugivõrgustiku puudumisel või probleemi süvenemisel võiks kaaluda abi otsimist ka professionaalilt.
Füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine – Enamasti veedetakse pühade ajal palju aega koos perega toidust lookas söögilaua taga ning sellisel puhul on väga raske ahvatlustele ei öelda. Ajutine heaolu tunne, mida pakub pidev näksimine ja kontrollimatu söömine, võib asenduda päris kiiresti füsioloogiliselt (raskustunne kõhus, väsimus, kõrvetised, kaalu tõus jms) ja/või emotsionaalselt kehva enesetundega (enesesüüdistused, häbi, alaväärsus, ärevus jms). Selleks, et mitte sellesse suletud nõiaringi sattuda, tuleb eelnevalt läbi mõelda, kuidas on mõistlikum käituda. Näiteks võiks juba peole minnes mõelda, mida ja kui palju süüa-juua; söögilauda ei tohiks kindlasti istuda väga tühja kõhuga; koguseid võiks teadlikult kontrollida süües aeglaselt, tõstes vähem toitu taldrikule ning mitte pidevalt juurde tõstes. Söömise vahepeal tuleb anda kehale võimalus ka puhata, see tähendab, et tuleks teadlikult teha söömisesse pause ja liikuda, et täiskõhutunnet tunda ja isu kontrollida. Pühade ajal on olulisel kohal ka üldine füüsiline aktiivsus – miks mitte veeta rohkem aega värskes õhus, autosõidu asemel eelistada jalgsi käimist või vabal hetkel treeningsaalist läbi hüpata. Tervislik toitumine ja kehaline aktiivsus on vaimse tervise üheks alustalaks.
Alkoholi piiratud ja vähene tarbimine – Alkoholi tarbimisel seltskonnas võivad kogused märkamatult suureks kasvada, mis võib omakorda tekitada nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt halba enesetunnet, soovimatut käitumist ning väljaütlemisi. Selleks, et tarbida mõõdukalt ning ei peaks muretsema järgneva kehva enesetunde pärast võiks näiteks panna eelnevalt paika piir, kui palju õhtul on plaanis juua; lükata esimene jook võimalikult palju hilisemaks; aeglustada tempot; juua väiksemaid lonkse; juua vahele vett; teha pause; enne joomist süüa kõht korralikult täis; tarvitada lahjemat alkoholi ning kindlasti panna rõhku ka alkoholivabale joogile.
Lähedaste kaasamine, abi palumine, enesekehtestamine ja ei ütlemise oskus – Me kõik tahame end pühade ajal hästi tunda. Kõige rõõmustavam on kindlasti näha, et pereliikmetel on kõik korras, nad on õnnelikud ning neil on hea ja mugav olla. Sellises olukorras, kus tunned justkui kohustust kõigile meelejärgi olla, on väga raske hakata end kehtestama, ei ütlema või omale abi ja tuge paluda. Samas kogu vastutuse enda kanda võtmine, et kõigile meeltmööda olla, tõstab oluliselt stressitaset, on kurnav ning võib tekitada meelehärmi. Selleks, et kõik pereliikmed saaks pühasid võrdselt nautida, on vaja lähedasi juba varakult ettevalmistusprotsessi kaasata, varakult ülesandeid delegeerida ning asjadele, mis on vastumeelsed või mida lihtsalt teha ei jõua, ei öelda.
Ajaplaneerimine – Tihti juhtub, et just aasta lõpp ja pühadeaeg on inimestel kõige kiirem periood. Ülesanded kuhjuvad, tähtajad mööduvad ning millegagi ei jõua põhjalikult tegeleda. See omakorda süvendab rahulolematust. Aega on aga võimalik juurde võita, kui õppida seda efektiivselt kasutama. Esialgu piisab ka sellest, kui panna kirja kõik kohustused ning jagada need erinevatele päevadele ära. Efektiivne ajakasutusoskus aitab olulised asjad õigeks ajaks valmis saada ning stressi vältida.
Planeeritud eelarvest kinni pidamine – Pühade ajal suurenevad paljudel inimestel väljaminekud, mis võib tekitada majanduslikult keerulise olukorra ning see omakorda tekitab pinget ja negatiivseid emotsioone. Siinkohal on väga oluline kõik kulutused eelnevalt läbi mõelda ning eelarvest kinni pidada. Alati on võimalik kulutada vähem näiteks panustades rohkem isetehtud kingitustele; lasta panustada kõikidel külalistel peolaua söögipoolisele paludes neil kaasa võtta midagi lauale panekuks ning jättes viimase hetke impulsostud ära jms. Mida varasemalt hakata pühadega kaasnevate kulutuste peale mõtlema ja planeerima, seda rohkem on võimalik keskenduda säästmisele, mis omakorda suurendab rahulolutunnet.
Puhkamine – Kiires pühademöllus kiputakse vahel ära unustama lihtsalt aja maha võtmise ja puhkamise. Inimesed koguvad ja taastuvad ennast erinevalt – mõnel piisab lihtsalt kauem magamisest, voodis pikutamisest ja raamatu lugemisest, teised eelistavad olla pigem füüsiliselt aktiivsed – käija jalutamas, teha trenni või leida mõni tore tegevus lastega. Oluline ei ole mitte tegevus ise, vaid sellest saadav hea enesetunne, mis võiks pühadega kaasnevat stressitaset alandada.
Uute traditsioonide loomine – Inimestele, kes on hiljuti lähedase kaotanud, on pühad emotsionaalselt väga raske aeg. Just siis võivad kerkida esile valulikud meenutused varasematest koosoldud aegadest. Seetõttu võib olla varasemate jõulu traditsioonide jätkamine väga keeruline. Abi võiks olla sellest kui teha traditsioonides muudatusi, mis aitaks edasi liikuda. See võib tähendada seda, et tehakse midagi täiesti uut ja varasemast erinevat või vastupidi lisatakse olemasolevatele traditsioonidele kaotatud isikuga seotud rituaale nt positiivsete mälestuste jagamine jms.
Rahulikku jõuluaega!
