Kes on psühholoog, kliiniline psühholoog ning kuidas endale õiget spetsialisti valida?

Ühiskonnas räägitakse üha enam vaimsest tervisest, psühholoogidest ning psühholoogilise sekkumise vajalikkusest. Kuid kelle poole siis pöörduda kui mure on suur?

 

Psühholooge, kes tegelevad inimeste muredega  on palju, kuid peamine, millest tuleneb nende erinevus on nende väljaõpe, tegevusvaldkond ning spetsialiseerumine. Kui osades välisriikides on psühholoogi ametinimetuse kasutamine piiritletud eeldusega vähemalt psühholoogia magistri- või doktorikraadi olemasolu -, siis Eestis seda nõuet ei ole. See võib teha aga pakutavate teenuste kvaliteedi ebaühtlaseks ning inimestel, kes ei ole selle valdkonnaga eelnevalt kokku puutunud, on väga raske valida enda jaoks õiget psühholoogi. Paraku professionaalne psühholoogiline nõustamine ei ole pelgalt teiste lohutamine ja neile kindlate tegutsemisjuhiste jagamine. Inimlikust osavõtlikkusest ei piisa, on vaja midagi enamat – hariduslikku väljaõpet ning erialateadmisi.

 

Kuidas leida omale parim psühholoog?
Kindlasti enne psühholoogi vastuvõtule registreerimist, võiks uurida natukene tema tausta – milline on tema väljaõpe alates akadeemilisest kraadist, lõpetades erialavaliku ning spetsialiseerumisega. Mina ei usaldaks psühholoogi, kes on läbinud mõned tunnid kiirkursust ja lapanud paari raamatut nimetades seejärel ennast spetsialistiks, ega soovitaks seda ka kellelegi teisele. Psühholoogiline nõustamine ja teraapiate kasutamine inimeste peal ei ole nagu joonistamine, mida valesti minnes maha võib kustutada. Kõiges, mida sa teed ja esile kutsud, pead olema kompetentne.

Eestis on olemas süsteem, mis teeb spetsialisti hindamise oluliselt lihtsamaks – selleks on Kutsekoda. Psühholoogil, kellel on olemas kutsetunnistus, omab vajalikku erialast kõrgharidust ning juhendatud praktikat. Usun, et kvaliteetse väljaõppega psühholooge tuleks otsida just sealt.

 

Miks valida kliiniline psühholoog?

Kliiniline psühholoogia tegeleb inimeste psühholoogiliste probleemide, psüühika-ja käitumishäirete tõenduspõhise uurimise, hindamise ja sekkumise ehk ravimisega ning seda praktiseerides on tagatud ka vajaliku väljaõppe olemasolu. Kutsekojas on kliinilise psühholoogi töö kirjelduse alla välja toodud kõrgendatud nõuded eetilistele põhimõtetele ja isikuomadustele. See tähendab, et kliiniline psühholoog tunneb vaimse tervise probleeme, oskab inimest nendega aidata ning lähtub sealjuures eelkõige eetilistest tavadest.

Kahtlemata on psühholoogiline nõustamine inimeste jaoks muutunud järjest olulisemaks ja üha rohkem inimesi pühendavad oma elu selle teenuse osutamiseks. Mida aeg edasi, seda rohkem julgetakse ka pöörduda psühholoogi poole oma muredega ja siis jääb psühholoogide ülesandeks ennekõike kvaliteetse teenuse pakkumine ja tagamine.

Lähemalt saad psühholoogidest ja psühhoterapeutidest lugeda Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni kodulehelt: www.ekka.ee/lugemisnurk/psuhholoogidest-ja-psuhhoterapeutidest