Igapäevaelus peame tihtipeale silmitsi seisma erinevate väljakutsetega, mis tekitavad pingeid ning mis pikemas perioodis võib hakata meie toimetulekut häirima. Enamasti on võimalik lahendada tekkinud muresid iseseisvalt või lähedaste abiga, kuid vahel võib jääda teatud oskustest või teadmistest puudu ning sellistel puhkudel aitab just psühholoog. Peamised igapäevaeluga seotud teemad, millega psühholoogi poole pöördutakse on näiteks suhteprobleemid lähedastega, stress, raskused tööl või õppetöös, madal enesehinnang, motivatsiooni puudumine, kohanemisraskused, mure enda või lähedase pärast, erinevad kaotused ning tuleviku planeerimine.

Lisaks on kindlasti oluline pöörduda psühholoogi poole, kui vaimse tervisega seotud sümptomid on muutunud häirivaks. Abi võib saada meeleoluhäirete, ärevushäirete, söömishäirete, sõltuvushäirete ja muude psüühiliste häirete korral.

Ära jää oma murega üksi!

Meeleoluhäired

  • Võimalikud sümptomid:

    ·        Sinu meeleolu on tavapärasest erinev

    ·        Enam esineb kurvameelsust

    ·        Sa tunned, et sul ei ole energiat

    ·        Miski ei paku enam huvi

    ·        Sa ärritud tavapärasest kiiremini

    ·        Sa oled hakanud ennast süüdistama

    ·        Sinu enesehinnang on alanenud

    ·        Sa tunned lootusetust tuleviku suhtes

    ·        Sinu uni ja isu on häiritud

    ·        Sul on tekkinud keskendumisraskused

    ·        Sa tunned alaväärsust

    ·        Sa ei leia, et elu on elamist väärt

    ·        Sul on tekkinud enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod 

    Kõige sagedamini esinev meeleoluhäire on depressioon, mis tähendab palju enamat kui lihtsalt rusutud meeleolu.  Depressioon mõjutab negatiivselt meie mõtteid kõikvõimalike asjade kohta, tekitab pideva meeleolu languse ja kurnatuse tunde. Depressioon võib avaldada mõju väga paljudele meie elu aspektidele ning seetõttu lootusetuse tunde tekkimine on kiire tulema. Oluline on teada, et depressioonis inimest on võimalik aidata ning kognitiiv-käitumuslikku teraapiat peetakse depressiooni puhul üheks tõhusamaks. Depressiooni kognitiiv-käitumisteraapias õpetatakse patsiendile märkama ja korrigeerima enesekriitilisi mõtteid ja negatiivseid hinnanguid nii enda kui ka maailma kohta. Teraapias õpetatakse nägema seost oma mõtete, tegevuse ja meeleolu vahel ning kavandatakse rohkem meeldivaid ja saavutustunnet pakkuvaid tegevusi. Teraapia käigus õpitud psühholoogilisi oskusi on võimalik pärast teraapia lõppu iseseisvalt kasutada.

    Teraapiaseanss on individuaalne, kestab kuni 50 minutit ning teraapiaprotsess (sh kohtumiste arv ja sagedus) kavandatakse lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest ning ootustest. 

    Täpsemat infot depressiooni kohta saab lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku infovoldikust:
    Depressioon – Tartu Ülikooli Kliinikum

Ärevushäired

  • Võimalikud sümptomid:

    ·        Sul on tekkinud pidev ärevuse või hirmutunne

    ·        Sa oled ülemäära pinges

    ·        Sul on raske lõdvestuda

    ·        Sa kaldud ülemäära muretsema

    ·        Sa ehmud kergesti

    ·        Tunned end rahutu või kärsituna

    ·        Sul esinevad äkilised ärevushood, millega kaasnevad kehalised sümptomid (nt südamekloppimine, valu rindkeres, õhupuudus, pearinglus vms)

    ·        Sul esineb hirmutava sisuga mõtteid

    ·        Sa kardad viibida üksinda kodust eemal

    ·        Tunned hirmu suhtlemisel võõraste inimetega

    ·        Sa kardad sattuda tähelepanu keskpunkti

    ·        Sa tunned muret oma tervise pärast

    Igapäevaelus tekib tihti olukordi, mille puhul on loomulik reageerida mõningase ärevusega, kuna see aitab inimestel ohuolukordades paremini toime tulla. Seetõttu on ärevus elu paratamatu osa. Ärevushäired erinevad aga igapäevasest ärevusest selle poolest, et nendega kaasnev ärevus on intensiivsem (näiteks paanikahood), kestab kauem (ärevus, mis võib püsida mitu kuud ning ei vaibu pärast pingelise olukorra möödumist) ning võib viia erinevate foobiateni (nt sotsiaalärevus), mis hakkavad järjest enam igapäevaelu segama. Oluline on teada, et ärevushäireid on võimalik ravida ning psühhoteraapiatest on enim kasutusel kognitiiv-käitumisteraapia, mille tõhusust on erinevad teadusuuringud tõendanud. Kognitiivse käitumisravi eesmärgiks on vähendada ärevust, õpetades patsientidele, kuidas tuvastada, hinnata, kontrollida ning muuta oma negatiivseid, ohuga seotud mõtteid ja nendega kaasnevat käitumist. Teraapias keskendutakse häire säilimismehhanismidele (turvalisuskäitumised, vältimine, suurenenud enesejälgimine), mis suurendavad ja hoiavad alles ärevussümptomeid. Teraapias õpitakse erinevaid tehnikaid, mida on võimalik pärast teraapia lõppu iseseisvalt kasutada.

    Teraapiaseanss on individuaalne, kestab kuni 50 minutit ning teraapiaprotsess (sh kohtumiste arv ja sagedus) kavandatakse lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest ning ootustest.

    Täpsemat infot erinevate ärevushäirete kohta saab lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku infovoldikust:

    Üldistunud ärevushäire – Tartu Ülikooli Kliinikum
    Paanikahäire – Tartu Ülikooli Kliinikum

Söömishäired

Võimalikud sümptomid:

·        Sa oled pidevalt mures oma kehakaalu pärast

·        Sul esinevad hirmutavad mõtted seoses söömisega

·        Söök, kehakaal ja välimus on saanud kinnisideeks

·        Sa varjad seda, kui palju sööd

·        Sul esineb oluline kaalukõikumine (äkiline ja suur kaalukaotus/kaalutõus)

·        Sul esinevad liigsöömisööstud (kontrollimatu söömine halva enesetundeni)

·        Sa kaldud oma kehakaalu ülemäära kontrollima

·        Sa kaldud ületreenima

·        Sul on negatiivne kehakuvand

·        Tunned tülgastust või süütunnet pärast söömist

Söömishäiretele on iseloomulik liigne muretsemine oma figuuri ja kehakaalu pärast. Tugev hirm kehakaalu tõusu ees viib äärmuslike meetodite kasutamiseni, mistõttu on inimese toitumine ning igapäevaelu tugevalt häiritud. Peamisteks söömishäireteks on anoreksia, buliimia, liigsöömishäire ning täpsustamata söömishäired. On teada, et söömishäired püsivad, kuna inimese eneseväärtustamine toimub valdavalt läbi kehakuju ja -kaalu. Kognitiiv-käitumisteraapia on osutunud üheks efektiivseimaks ravimeetodiks söömishäirete ravis. Teraapias keskendutakse peamiselt söömishäiret säilitavatele teguritele ning enesekontrollile, vaidlustatakse kontrolliga seotud ebafunktsionaalseid veendumusi iseenda kohta ning korrigeeritakse häirunud söömiskäitumist. Olulisemaiks eesmärgiks on taastada normaalne toitumine ja kehakaal. Teraapias õpitakse erinevaid tehnikaid, mida on võimalik ka pärast teraapia lõppu iseseisvalt kasutada.

Teraapiaseanss on individuaalne, kestab kuni 50 minutit ning teraapiaprotsess (sh kohtumiste arv ja sagedus) kavandatakse lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest ning ootustest.

Täiendavat infot söömishäirete kohta saab lugeda Tervise Arengu Instituudi kodulehelt: http://toitumine.ee/toitumine-ja-haigused/soomishaired

Anoreksia ning buliima kohta täpsemat infot saab lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku infovoldikust:

Anoreksia – Tartu Ülikooli Kliinikum

Buliimia – Tartu Ülikooli Kliinikum

Soovitusi tervislikuks toitumiseks leiab siit: http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda

Toitumise kohta käivate müütide ja tegelikkuse võrdluse leiad siit: http://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/muudid-toitumise-kohta

Sõltuvushäired

  • Võimalikud sümptomid:

·        Tarvitad liigselt alkoholi või muid psühhoaktiivseid aineid

·        Sa ei suuda kontrollida tarvitava aine kogust, hulka ning tarvitamise kestvust

·        Sul on tekkinud aine tarvitamise tõttu igapäevaelus probleeme

·        Sinu lähedased on Sinu aine tarvitamise pärast mures või on sulle sellekohaseid märkusi teinud

·        Sa oled pidanud aine tarvitamise pärast valetama

·        Sul esineb muid sõltuvusprobleeme

 Inimesed kasutavad sõltuvust tekitavaid aineid väga erinevatel põhjustel. Sõltuvus ei teki üleöö, vaid järk-järgult, pikemaajalise aine kuritarvitamise tagajärjel. Esialgu tarvitatakse aineid nende meeldivate omaduste ja mõju tõttu, kuid hiljem hakatakse seda kasutama hoopis negatiivsete tunnete vältimiseks. Probleem algab sealt, kus inimene kaotab kontrolli aine tarvitamise ja oma elu üle. Levinumaks psühhoteraapiaks sõltuvushäirete ravis on kognitiiv-käitumisteraapia, mis aitab saavutada kontrolli oma käitumise üle, muuta negatiivseid mõtteid ja uskumusi, kontrollida tungi ja himu aine järele. Teraapia eesmärk on individuaalne ja sõltub patsiendi ootustest ja vajadustest – kas aine tarvitamise täielik lõpetamine või osaline vähendamine. Teraapias on olulisel kohal motivatsiooni tõstmine ning probleemilahendusoskuste ja toimetulekustrateegiate õppimine.

Teraapiaseanss on individuaalne, kestab kuni 50 minutit ning teraapiaprotsess (sh kohtumiste arv ja sagedus) kavandatakse lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest.

Testi hindamaks alkoholi tarvitamist leiad siit: http://alkoinfo.ee/wp-content/uploads/2016/09/audit_EST.pdf

Alkoholi mõju tervisele ning alkoholi toime kohta saab lugeda siit: http://alkoinfo.ee/et/moju/

Täiendavat infot uimastite kohta saab siit: http://www.narko.ee/

Unehäired

Võimalikud sümptomid:

  • Sul esinevad pidevad raskused uinumisega

  • Sinu uni jääb tihti liiga lühikeseks

  • Sinu une kvaliteet on häiritud

  • Sinu uni ei ole püsiv

  • Hommikuti esineb pidev liigvarajane ärkamine

  • Sa oled pidevalt väsinud ja kurnatud

  • Sinu mälu ja keskendumisvõime on häiritud

  • Sa oled muutunud hajameelsemaks

  • Sul on tekkinud võimetus magada

  • Sa muretsed tihti oma une ja väljapuhkamise pärast

Enamus inimesi on tundnud keerulisematel eluperioodidel muutusi oma une kvaliteedis. Unehäirega on tegemist siis, kui probleemid unetusega kestavad pikemat aega ning sellega kaasnevad päevased enesetundehäired on hakanud igapäevaelu segama. Unetusega käib tihtipeale kaasas ka ärevuse ja muremõtete sageduse tõus, kuna inimene on kaotanud lootuse magada ja end korralikult välja puhata. Unetuse kognitiiv-käitumisteraapias tegeletakse unetust säilitavate teguritega, õpitakse ärksust tõstvate hoiakute ja negatiivsete mõtetega toime tulema, ning lõõgastuma. Vajalikud muudatused viiakse unehügieenis läbi parema une kvaliteedi ja enesetunde saavutamiseks. Teraapias õpitakse erinevaid tehnikaid, mida on võimalik ka pärast teraapia lõppu iseseisvalt kasutada.

Teraapiaseanss on individuaalne, kestab kuni 50 minutit ning teraapiaprotsess (sh kohtumiste arv ja sagedus) kavandatakse lähtuvalt kliendi individuaalsetest vajadustest ning ootustest.

Täiendavat infot normaalse une ja unehügieeni kohta saab lugeda Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku infovoldikust: Unehügieen – Tartu Ülikooli Kliinikum