Mida oodata kliinilise psühholoogi esmaselt vastuvõtult
Suurel osal inimestel, kellel puudub varasem kokkupuude psühholoogi või nõustajaga, ei oma mõistetavalt ettekujutust, milline psühholoogi visiit oma olemuselt välja näeb ning mida sellelt oodata. Kuna psühholooge ja teraapia liike on väga palju erinevaid ning sellest tulenevalt varieeruvad ka sekkumised, siis tuginen käesolevas blogipostituses kliinilise psühholoogi vastuvõtu ülesehitusele (spetsialisti valimisest kirjutasin siin), et teaksid mida vastuvõtule tulles oodata.
Hambaarsti, auto mehhaanikut või juuksurit külastades on asi selge, mis toimuma hakkab ning mida üldraamides visiidilt oodata. Hambaarsti ja juuksuriga on väga lihtne – istud aga tooli, lased tunnikese mööda ning tasud arve. Veel mugavam on auto mehhaanikut külastada – ulatad autovõtmed spetsialistile ning tuled kokkulepitud aja pärast tagasi. Nendel visiitidel ei ole Sul vaja ise panustada, endast midagi ära anda, veel vähem midagi sügavat arutada, analüüsida või hingelt ära rääkida. Kuid visiidiga psühholoogi juurde on pisut teised lood.
Paljudel Eesti teleseriaalide jälgijatel on saatest Kartulid ja Apelsinid tuttav peategelase psühholoog Viviani vastuvõtt – viskad saabudes mugavale toolile pikali ja räägid kõigest, mis meelele kipub. Päris tihti on ka minu vastuvõtu alguses küsitud: „Kas teeme nagu Kartulites ja Apelsinides? Kuhu võib pikali visata?“. Õnneks või kahjuks see nii lihtne päris elus ei ole – vähe sellest, et vastuvõtul lamada ei saa, näeb ka kohtumine midagi enamat ette kui lihtsalt lobisemine. Kuid mis siis ikkagi nende „suletud uste“ taga toimub?
Psühholoog ei jaga hinnanguid
Psühholoog on isik, kellega saab väga delikaatseid teemasid arutada ilma, et Sind hukka mõistetakse, kritiseeritakse või sildistatakse. Kohtumine toimub neutraalsel pinnal, kus on turvaline keskkond, et vastuvõtul saaksid end võimalikult mugavalt tunda ja avatult rääkida. Psühholoogi vastuvõtt on alati konfidentsiaalne ning ükski teema või jagatud detail ei välju sellest ruumist. Esmane vastuvõtt on väga oluline edasise suhte kujunemisele ning seetõttu on väga olulisel kohal ka üksteise tundma õppimine.
Kliinilise psühholoogi vastuvõtul on kindel ülesehitus ja eesmärk ning kuna vastuvõtul on aeg piiratud, tuleb seda oskuslikult ka ära kasutada. Kuid tempo ja aja jälgimise pärast ei pea patsient vastuvõtul olles muretsema, selle kõigega tegeleb psühholoog. Vastuvõtul keskendutakse ennekõike patsiendi hetkeolukorra kaardistamisele, võetakse anamnees (sümptomite tekkimise, arenemise, seniste uuringute ja ravi ülevaade), käesolevate probleemide ja seisundi kirjeldus, mis on väga vajalik info edasise raviplaani koostamisel. Vajadusel viiakse vastuvõtul läbi erinevaid teste lisainfo saamiseks, diagnoosi täpsustamiseks või kinnitamiseks. Intervjuu käigus selgitab psühholoog välja edasise sekkumise vajalikkuse (näiteks nõustamise või psühhoteraapia läviviimiseks), mis tuleneb patsiendi hetkeseisundist.
Esmase vastuvõtu lõpuks koostatakse patsiendile edasine tegevuskava. Vajadusel räägitakse läbi lihtsamad eneseabivõtted ning patsient saab soovitused edasiseks toimetulekuks. Kui vastuvõtul selgub, et mure on suur ja edasine sekkumine on vajalik, räägitakse kohtumise lõpus lähemalt edasisest teraapiast ja selle põhimõtetest ning selgitatakse välja eesmärgid ja ootused.
Muutused ei toimu üleöö
Tihtipeale tullakse vastuvõtule väga kõrgete standarditega – käin ühe korra psühholoogi juures ära ja siis on kõik jälle hästi. Tegelikult see nii lihtne ei ole. Tõepoolest on juhtumeid, kus inimene vajab ühte-kahte kohtumist, et oma elus jälle tasakaal leida, kuid väga paljudele sellest siiski ei piisa. Vaimse tervise häirete puhul tuleb kindlasti arvestada, et muutuste tekkimisega läheb aega ning sekkumine on pikemaajalisem. Kuid esimene samm on siiski abi otsida ja vastuvõtule tulla!
Vastuvõtule tulles võta kaasa avatud meel
Väga palju on minu käest enne esmast vastuvõttu küsitud, kas visiidi eelselt tuleks ka mingeid ettevalmistusi teha, enda või haigusloo kirjeldus saata, millele olen tavaliselt siiski eitavalt vastanud. Kõik olulised teemad arutatakse intervjuu vormis läbi ning seetõttu eelnevalt seda ette saata ei ole vajalik. Küll aga võiks visiidi eelselt mõelda avatud meelega – miks ma pöördun, mis on käesolevad raskused ning mis peaks/võiks minu elus teisiti olla ehk mis on need eesmärgid, mille poole liikuda.
