Psühholoogiline nõustamine on mõeldud inimese toetamiseks elus ettetulevate raskuste korral. Vastuvõtul saab käsitleda pingeid ja keerulisi olukordi, mis tekitavad rahulolematust ja tugevaid negatiivseid emotsioone. Psühholoog aitab inimesel enda probleeme, mõtteid, hirme, soove ja tundeid paremini mõista ning neid sõnastada. Analüüsitakse tegureid, mis tekkinud olukorra kujunemiseni on viinud. Koos kliendiga otsitakse tekkinud olukorrale sobivaid lahendusi pidades silmas võimalikke raskusi, mis võivad esile kerkida ja tegureid, mis soodustavad probleemi püsima jäämist.

Psühholoogilise nõustamise juures on oluline kliendi ja psühholoogi koostöö – just nii on tulemus kõige tõhusam.

Kognitiiv-käitumisteraapia baseerub ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Kognitiiv-käitumisteraapia meetodite hulgas on enim teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapiameetodeid ja seda ka kõige sagedasemate psüühikahäirete nagu depressioon ja ärevushäired raviks. Kognitiiv-käitumisteraapia on tulemusele orienteeritud ja suhteliselt lühike, keskendub probleeme säilitavatele teguritele, õpetab nii teraapiatehnikaid kui uusi oskusi, mida patsient saab seansside vahepealsel ajal kasutada. Nii on kognitiiv-käitumisteraapia kasutamisel oluliselt väiksem häire tagasilanguste tase.

Isiksuse uuring aitab tuvastada käitumismustreid, mis panevad inimest ühetaoliselt jäigalt reageerima erinevates isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ning võivad ilmneda inimese mõtlemis- ja tajumisviisis, emotsioonides ja suhtlemisstiilis.

Väljakujunenud stiil võib häirida eluga toimetulekut ning tuua kaasa raskusi nii inimesele endale kui tema lähedastele. Isikuhäiretega võivad kaasneda depressioon, ärevus või teised psüühikahäired. Isiksusehäiretele viitavad jooned ilmnevad harilikult juba lapse- või noorukieas ning püsivad ka täiskasvanuna.

Isiksuse uuringu tulemused aitavad eristada probleeme, on toeks diagnostiliste otsuste langetamisel ning järgeva psühhoteraapia kavandamisel ja läbiviimisel.

Lisandub tagasiside andmisel konsultatsiooni tasu vastavalt hinnakirjale.

Kognitiivse funktsiooni hindamine toimub läbi kahe kohtumise kliinilise või neuropsühholoogiga. Hindamine sisaldab inimese erinevate kognitiivsete võimete ja tegevusprotsesside uurimist ning mõõtmist (mälu, taju, tähelepanu, visuaal-ruumiline mõtlemine, planeerimisoskus ja arutlusvõime), samuti inimese emotsionaalse seisundi hindamist.

Kognitiivse funktsiooni uuring on tihti ainus võimalus kognitiivsete muutuste tuvastamiseks, kui inimese probleemid igapäevaelus on tagasihoidlikud (näiteks on abiks otsustamisel, kas mälu halvenemine on seotud vananemise või hoopis neuroloogilise-psühhiaatrilise häirega).

Uuring on raviarstile oluliseks toeks õige diagnoosi ja ravi määramisel.

Virutaalne nõustamine MS Teamsi, Zoomi, Skypei või mõne teise keskkonna kaudu, kui ei ole võimalik tulla kohapeale nõustamisele

Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) käsitletakse kui närvisüsteemi arenguhäiret, mille põhisümptomid on tähelepanu häiritus, hüperaktiivsus ja/või impulsiivsus. ATH on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, seda esineb hinnanguliselt ligi 8%-l lastest ning ligi 7%-l täiskasvanutest. Häirele on iseloomulik algus varases lapseeas, enamasti püsimine kogu kooliea vältel ning 30–50%-l juhtudest ka täiskasvanueas.

ATH diagnoosimise kõige olulisem lüli on info kogumine patsiendi vaevuste ja sümptomite kohta, seda nii käesolevalt kui ka lapsepõlves. Intervjuu käigus täpsustatakse vaevuste ja sümptomite algusaega, intensiivsust ning seda, kui palju need on häirinud igapäevast toimetulekut ja mõjutanud patsiendi elukäiku.